Vabariigi aastapäeva tähistamine Kohilas

Oli au, olla kutsutute seas, Kohila valla poolt korraldatud vabariigi astapäevapeole. Pidu toimus Kohila gümnaasiumi aulas. Esmane emotsioon oli, nagu oleks sattunud presidendi vastuvõtule. Vallavolikogu esimees ja vallavanem koos oma abikaasadega seisid ukse ees reas ja tervitasid kõikki kohalesaabunuid kätpidi. Paljudele inimestele oli see kindlasti suur au. Kahju oli ainult volikogu esimehest ja vallavanemast ning nende abikaasadest, sest rahvast tuli kohale palju. Üritus algas loomulikult eeskavaga. Väga hea mulje jättis kõigist Kohila vallas tegutsevatest kooridest ja ansamblitest kokku pandud ühendkoor. Aga loomulikult olid kõik esinejad tublid. Volikogu esimehe kõne läks minu meelest natuke pikaks, aga sellest ei olnud midagi hullu. Edasi läks lahti külapidu nagu külapidu ikka. Valla poolt pakuti veel torti ja kohvi, kangemat kraami pidid ise ostma. Ansambel mängis, inimesed kes tantsisid, kes rääkisid omavahel juttu ja lapsed jooksid mööda koolimaja ringi. Sain tuttavaks paljude uute inimestega ja kohtusin ka vanade tuttavatega. Räägitud sai kõigest, poliitikast, ilmast, lastest jne. Igatages loen üritust kordaläinuks. Mida sa raskel ajal veel soovid.

Head Vabariigi aastapäeva!

Nagu iga aasta saab ka sellel aastal meie riik aasta vanemaks. Täna, 92 aastat tagasi kuulutas Eesti maapäeva vanemate nõukogu välja iseseisva demokraatliku vabariigi. See oli esimest korda kogu Eestimaa eksistentsi jooksul, kui Eestimaa võis ennast nimetada iseseisvaks riigiks. Meie oma riik ei tulnud meile lihtsalt. Eestimaa kaotas lahingutes iseseisvuse eest paljusid oma poegi ja tütreid, isasid ja vanaisasid. Tuleb au anda kõigile, kes läksid sellel ajal oma kodumaad kaitsma ja suutsid seda, vaatamata vaenlase ülekaalukatele jõududele. Samas ei tohi me ka unustada inimesi, kes läbi mitmete sajandite kestnud võõra ikke on suutnud säilitada oma kultuuri, keele ja identiteedi. Ligi 800 aastat on Eestimaa olnud võõraste valitseda . Sellest ainult kokku 41 aastat oleme suutnud eksisteerida iseseisva riigina. Tuleb meeles pidada ja hinges tänada, kõikki neid sajandite jooksul elanud inimesi, kellele Eestimaa oli kodumaa, Eesti keel emakeel ja kes hoidsid ja õpetasid ka oma lastele sedasama. Tänu nendele inimestele saame meie täna õpetada kõike seda ka oma lastele. Sooviksin Sotsiaaldemokraatliku erakonna nimel, kõigile Eestimaa inimestele, head vabariigi aastapäeva ja eestlastele nii omaseid iseloomujooni, kannatlikust, tarkust, jonni ja töökust, tänu millele, oleme lõpuks saanud oma riigi. Samuti soovin pikka iga tänasele Eesti vabariigile.
Lõpetaksin aga salmiga, mis oli ka Eestimaa esimesel iseseisvusmanifestil ja oli aluseks meie hümni viimasele salmile:


Su üle jumal valvaku
Ja võtku rohkest õnnista
Mis iial ette võtad sa,
Mu kallis isamaa.

Uue põlvkonna tuumajaamad

Teema on loomulikult huvitav, aga Eesti jaoks võib selliste uut tüüpi tuumajaamade kasutusse võtmine olla liiga kauge tulevi. Teine aspek on, et kas sellised jaamad ültse hakkavad toimima, kas see on teaduslikult võimalik? Keegi võib uputada uue põlvkonna tuumajaamade arendusse müstilisi summasid, aga see ei tähenda veel asja õnnestumist. Loodusel on omad reeglid ja nende toimimist ei tea me veel isagi korralikult. Eesti energiamajanduse tulevikuna näen mina kombineeritud lahendusi, nagu tuuleenergia, biogaas, päikeseenergia ja võib olla tõesti ka väikesed konteinertuumajaamad. Viimased on aga momendil veel katsetusfaasis ja nende kasutuselevõtuks peab olema tõestatud nende turvalisus ja effektiivsus. Igal ülalmainitud energiatootmisviisil on oma miinused ja plussid, seega ütelda, et üks on hea ja teine halb on võimatu. Tehnoloogiad arenevad iga päevaga ja oma energiapoliitikas lähtuda ainult tänase päeva seisust ja teha otsuseid sellel tasemel on lühinägelik. Eesti energiapoliitika kujundamisse tuleb pidevalt konsulteerida nii kohalike kui ka rahvusvaheliste teadusasutustega, et olla informeeritud tehnoloogia arengusuundadest ja võimalikest uutest lahendustest. Eesti energiapoliitika võtmesõnadeks peaksid siiski jääma keskkonnasäästlikus, sõltumatus teistest ja kohaliku tooraine ja võimaluste (tuul,päike, jne) võimalikult effektiivne kasutamine.

Hurraa! Peale eurot tulgu või valimised!


Euro, euro ja veelkord euro. Sellest kuuleb nii hommikul, lõunal kui ka õhtul ja kõik kes eurost räägivad, kiidavad seda taevani. Uued investeeringud, tasakaalustatud eelarve ja mida veel. Väidetakse, et euro kasutuselevõt tagab meile hunnikutes hüvesid. Mõned väidavad, et laenuintressid vähenevad, aga unustavad, et pangad annavad laene juba ammu eurodes, teenides sellega aga lisatulu konventeerimise näol (see kulu kaob tõesti ära). Teised usuvad, et kinnisvara hinnad hakavad tõusma, kuid samas unustavad, et ega rahamass inimeste käes ei suurene. Seega milleks peaksid hinnad tõusma, kui ostujõud ei suurene. Jutud uute ettevõtete tekkimisest, saabuvatest suurtest investeeringutest ja ekspordi kasvust on samuti vägagi küsitava väärtusega. Kas keegi on kunagi põhjendanud, miks need uued ettevõted ja nendega koos ka töökohad peaksid peale euro kasutuselevõtu tekkima? Miks peaks siia tulema suurtes kogustes välisinvesteeringuid? Tänane tendents on hoopis see, et Eesti ettevõtjad otsivad arengu ja investeerimisvõimalusi väljastpoolt Eestit. Mis põhjusel peaks Eesti ettevõtete konkurentsivõime kasvama euro tulekuga? Kas paraneb toodete kvaliteet, alaneb hind või saavad meie toodetest üleöö maailmas tuntud brandid? Samuti ei ole väga tõsiseltvõetav väide, et ettevõtete valuutariskid kaovad, sest neid riske ei ole praktiliselt ka praegu. Kõigil suurematel ettevõtetel, mis tegelevad