Uue põlvkonna tuumajaamad

Teema on loomulikult huvitav, aga Eesti jaoks võib selliste uut tüüpi tuumajaamade kasutusse võtmine olla liiga kauge tulevi. Teine aspek on, et kas sellised jaamad ültse hakkavad toimima, kas see on teaduslikult võimalik? Keegi võib uputada uue põlvkonna tuumajaamade arendusse müstilisi summasid, aga see ei tähenda veel asja õnnestumist. Loodusel on omad reeglid ja nende toimimist ei tea me veel isagi korralikult. Eesti energiamajanduse tulevikuna näen mina kombineeritud lahendusi, nagu tuuleenergia, biogaas, päikeseenergia ja võib olla tõesti ka väikesed konteinertuumajaamad. Viimased on aga momendil veel katsetusfaasis ja nende kasutuselevõtuks peab olema tõestatud nende turvalisus ja effektiivsus. Igal ülalmainitud energiatootmisviisil on oma miinused ja plussid, seega ütelda, et üks on hea ja teine halb on võimatu. Tehnoloogiad arenevad iga päevaga ja oma energiapoliitikas lähtuda ainult tänase päeva seisust ja teha otsuseid sellel tasemel on lühinägelik. Eesti energiapoliitika kujundamisse tuleb pidevalt konsulteerida nii kohalike kui ka rahvusvaheliste teadusasutustega, et olla informeeritud tehnoloogia arengusuundadest ja võimalikest uutest lahendustest. Eesti energiapoliitika võtmesõnadeks peaksid siiski jääma keskkonnasäästlikus, sõltumatus teistest ja kohaliku tooraine ja võimaluste (tuul,päike, jne) võimalikult effektiivne kasutamine.