Poliitilisse ühendusse kuulumine ei ole häbiasi, sellega sa ainult näitad avalikult oma maailmavaadet. Kuid oma maailmavaade ja nägemus asjade käigust on meil kõigil olemas, tunnistame me seda või ei. Kindlasti on kõikide erakondade põhiliseks eesmärgiks Eesti elu paremaks muutmine, ainult nende teostusviisid on erinevad. Mõned eelistavad väikesele grupile ettevõtjatele ning investoritele võimalikult suurte soodustuste ja maksimaalselt kasuliku ettevõtluskliima loomist, lastes ülejäänud Eestimaalaste arengul kulgeda isevooluteed. Mõned inimesed suudavad ennast upitada priviligeeritute hulka aga enamus mitte. Mina pooldan Eestimaa tasakaalustatud arengut. Kus kõigile inimestele on loodud võrdsed võimalused ja pandud võrdsed kohustused. Koos kogu elanikkonna stabiilse arenguga areneb ka eesti ettevõtlus ning heaolu. Eestist peab saama riik, kus on hea elada meil kõigil!



teisipäev, 12. jaanuar 2010

Esimene pääsuke küladevahelises koostöös.



9. jaanuaril kohtusid Hageri rahvamajas Harjumaa külaliikumise Kodukant liikmed ja Kohila valla külavanemad. Kohal oli Harjumaalt 5 küla külavanemad (Vaidasoo, Kiviloo, Salu, Lokuti ja Peetri) samuti ka liikumise Kodukant tegevjuht Marianne Rosenfeld. Kohila vallast oli esindatud samuti 5 küla külavanemad või külaseltside juhid (Hageri, Sutlema, Angerja-Pahkla, Salutaguse ja Mälivere) Ettevõtmine sai alguse minu eestvedamisel. Kohtumise eesmärk oli koostöövõimaluste arutamine Kohila valla ja Harjumaa külavanemate ning samas ka külade vahel. Nagu jutust välja tuli oli Marianne Rosenfeld väga meeldivalt üllatunud minu kutsest. Üllatuse põhjustas tõik, et Kohila valla külavanemad olid esimesed, kes on neile koostööpakkumise teinud.
 Kuni tänaseni on aktiivsemaks pooleks olnud Harjumaa Kodukant. Kohtumine oli sõbralik ja asjalik. Arutati nii Kohila valla külade kui ka Harjumaa külade probleemide ja õnnestumiste üle. Leiti, et kõigi külade suurimaks probleemiks on külaelanike vähene aktiivsus oma kodukoha arendamisel. Samas oli jälle meeldiv tõdeda, et selline tendents on tasapisi muutumas ja õnneks on Eestimaa külades ka piisavalt inimesi, kes oma koduküla säilimise ja arengu nimel on valmis pingutama. Oli huvitav kuulata Eesti suurima küla, Rae vallas asuva, 3000 elanikuga Peetri küla külavanema juttu sealsetest probleemidest ja nendele leitud lahendustest. Üheks tõsiseks teemaks oli külavanemate ja vallajuhtide vahelised suhted. Igas vallas on need natuke erinevad aga Kohila vald sai oma külasõbralikuse eest kiita. Positiivseks näiteks oli Kohila vallavolikogu juurde Külade komisjoni moodustamine. Et ettevõtmine oli edukas näitab kasvõi see, et tehti juba esimesed kokkuleped ning leiti viis kuidas kõige paremini edasi liikuda. Otsustati hakata regulaarselt külastama teineteise koosolekuid, et kogemusi ja uusi lahendusi otsida. Ütleb ju vanasõnagi “Milleks leiutada jalgratast kui ta juba olemas on”. Paljudes kohtades on Kohila valla külade tänastele probleemidele lahendus juba leitud, tuleb see ainult üle võtta ja natuke kohandada. Samuti otsustati korraldada ühiseid üritusi nagu külapäevad, külade spordipäevad ja ka erinevad kultuuriüritused. Kutsusime harjumaa külateatreid osalema sellel aastal, Hageris toimuval külateatrite festivalil. Esimene ettevõtmine kuhu kaasati ka Kohila valla külavanemaid toimub juba veebruaris. Nimelt pakuti kolmele meie külavanemale võimalust osaleda Harjumaa külavanemate talvekoolis, mis kestab 3 päeva ja toimub sellel aastal Pärnus. Kuna esimene kohtumine oli juba sedavõrd konstruktiivne ja asjalik, siis jääb ainult loota, et antud koostöö meie passiivsuse tõttu ei rauge. Ja uskuge mind, seda mida teistelt õppida on väga palju.


Kommentaare ei ole: