Milline on Eesti energiamajanduse tulevik?


Iga aastaga muutub Eestile üha aktuaalsemaks energiavarustatusega seotud küsimus. Meil ei ole ühtset infot oma põlevkivi ressurside kohta. Antud kontekstis on viimane aeg hakata mõtlema uutele energiaallikatele. Eestile on oluline, et oleksime oma energiatootmises sõltumatud teistest riikidest ja et tootmisprotsess ei kujutaks ohtu Eesti loodusele ja kogu elukeskkonnale. Seoses eelnevaga ei ole vastuvõetav praeguse valitsuse plaan rajada Eestisse tuumaelektrijaam, mis kataks kogu meie elektrivajaduse.
Ühe suure tuumaelektrijaama rajamisega kaasnevad paljud probleemid ja riskid mille välistamine ei sõltu alati meie tahtest. Esimeseks probleemiks võib nimetada seda, et me ei ole siiski oma energiatootmises täiesti sõltumatud teistest riikidest.
 Kuna tuumaelektrijaam vajab toimimiseks kütust, mida Eestis ei ole, siis oleme sunnitud seda sisse ostma. Põhiosa elektrijaama toimimiseks vajalikust uraanist kaevandatakse kas Eestist väga kaugel (Kanada, Austraalia, Namiibia jne.) või riikides kellega Eestil ei ole mitte mingisuguseid kaubanduslike leppeid (Kasahstan, Venemaa, Nigeeria, Usbekistan), tänu eelnevale ei saa me enda energiatootmist nimetada täiesti sõltumatuteks teistest riikidest. Kohe tekib ka hinna küsimus. Kuna maailma ühe suurriigi Hiina energiavajadus, tänu kiiresti arenevale tööstusele ja rahvaarvule tõuseb hüppeliselt, siis tänu kasvavale nõudlusele, tõuseb ka tuumaenergia tootmiseks vajaliku toorain hind. Siia tuleb veel lisada teised arengumaad, kellele tuumaenergia on hetkel odavaimaks võimaluseks. Me ei suuda ennustada, milline on tuumakütuse hind 10 aasta pärast ja kas tuumaenergia on sellel ajal kõige odavam. Peamisteks probleemideks on aga tuumajaamade ohutuse tagamine, tuumajäätmete ladustamine ning oma kasutusaja ületanud jaamade likvideerimine. Eriti viimane, kui selguvad talitluse lõpetanud jaamade likvideerimise tegelikud kulud, võib edaspidi osutuda tuumaenergia kasutuse peamiseks takistuseks. Siiani pole vananenud tuumajaamade likvideerimisega veel tõsisemalt tegeldud, kui mitte arvestada 1950.-1960. aastatel ehitatud väiksemaid tuumareaktoreid ja Tšernobõli tuumajaama katastroofi likvideerimist. Tänu Eesti väiksusele ei ole tuumajäätmete ladustamine meie maapõue mõeldav, seega jääb ainukeseks varjandiks nende viimine teistesse riikidesse mis aga maksab. Kõige loogilisemad kohad kuhu tuumajäätmeid viia oleksid Soome ja Venemaa. Kuna Soomel on ka endal tuumajaamu, ning sealt tekkivaid jäätmeid ja on nende soov, ladustada ka Eesti tuumajäätmeid on küsitav. Vaadates aga meie tänaseid, mitte just kõige paremaid suhteid Venemaaga on ka võimalus jäätmeid sinna ladustada seotud suurte riskidega ja ebakindel. Ei tohi alahinnata ka keskkonna ja julgeolekuriske. Igasugune tõsisem avarii või rike tuumajaamas, muudaks elukeskkonna Eestis, tänu meie pindala väiksusele, kas väga halvaks või elamiskõlbmatuks. Ühe tsentraalse tuumajaama julgeolekuriskid tulenevad aga rahvusvahelisest terrorismist ja võimalikust kolmanda riigi sõjalisest aktsioonist Eesti vastu. On ju üks tsentraalne elektrijaam, mis varustab energiaga tervet riiki, magusaks märklauaks. Selle rivist välja viimine halvaks suuresti eesti kaitsevõime ja terrorirünnaku puhul tekitaks maksimaalse kahju kuni tuumakatastroofini. Ülalmainitud riskid on küll puhtalt teoreetilised. Tänase päeva tuumajaamad on väga turvalised ja terrori ega sõjalise aktsiooni ohtu meil hetkel ei ole. Ajad aga muutuvad ja milline on maailma poliitiline olukord 10-20 aasta pärast, ei oska hetkel keegi ennustada. Ja veel üks tsentraalse tuumajaama miinus. Kuna antud tuumajaam katab kogu Eesti elektrivajaduse ning energiat jääb ülegi, siis muutub taastuvenergia kasutamine ja arendamine mõtetuks. Üks alternatiiv tuumaenergia kasutamiseks teatud kohtades siiski on. Võtta kasutusele lokaalsed väikese võimsusega konteinertuumajaamad, mis ei too endaga kaasa kogu eestit hõlmavaid riske, kuid katavad ühe asula või valla elektrivajaduse.


Seoses eelnevaga peab SDE tähtsaks alustada taastuvenergia (tuul, päike, vesi, puit) tootmise arendamisega riiklikul tasemel. Tastuvenergia annaks meile energiaalase sõltumatuse kuna tuul, päike ja vesi ei ole teiste riikide poolt kontrollitavad. Lisaks peame tõsiselt mõtlema ja võimalusel riiklikult toetama puidu kasutamist sooja ja elektri tootmisel. Taastuvenergia kasuks räägib veel fakt, et ta ei tekita jäätmeid, mis reostaksid keskkonda, ning kuna energiatootmine asub hajutatult üle riigi, siis oleks ellimineeritud ka turvariskid. Ühe üksuse lõhkumine ei halva kogu energiavarustatust. Samuti ei põhjusta avariid keskkonnasaastet. Tänu taastuvenergiat kasutuselevõtu hoogustumisele areneb ka energiatootmiseks vajalik seadmepark, muutudes üha effektiivsemaks ja töökindlamaks. Pikas perspektiivis tähendab see saadava energia hinna pidevat odavnemist. Eestil on aeg eeskuju võtta meile sarnase territooriumiga Taanilt, kus juba 1985. aastal otsustas Folketinget, et riik jätab tuumaperioodi vahele. Taani 1025 tuuleturbiini koguvõimsus 2008 aasta lõpuks oli 3160 MW, Eesti elektrijaamadel aga 2779 MW. Oluline on mainida, et Euroopas läks 2008 aastal 43% investeeringutest mis tehti energiasektorisse just tuuleenergiasse peale seda tuli gaas (35%), õli (13%) ja kivisüsi (4%). Samuti ei tohi unustada päikeseenergiat, mille tehnoloogia areneb väga kiiresti ja muutub üha effektiivsemaks. Taastuvenergia kasutuselevõtu arendamine ja kasutuselevõtt peab toimuma riigi juhtimisel ja vähemalt 80% energiaparkidest peab jääma ka riigi omandusse. Tänu elektrienergia tagasihoidlikule kulule Eestis, võrreldes teiste Euroopa riikidega, saab väita, et Eesti elektrienergia vajadus on võimalik katta taastuvenergia baasil. Tagamaks aga stabiilse energia saadavuse ja välistamaks ilmastikust tekkivaid riske on vajalik liituda Euroopa Liidu riikide taastuvenergiavõrkudesse.


Kokkuvõteks peame tõdema, et tuumakütuse kättesaadavust ja tema hinda ning tuumajäätmete ladustaminse võimalust on tänu pidevalt muutuvale poliitilisele olukorrale maailmas pea võimatu ette ennustada. Samas võime olla aga kindlad, et tuult ja päikest jätkub meile ka 100 aasta pärast, sõltumata maailma poliitilisest olukorrast. Samuti võime 100%-lise kindlusega öelda, et taastuvenergia tootmiseks vajaminevad seadmed täiustuvad ja muutuvad effektiivsemaks iga aastaga. Milleks siis investeerida ebakindlusesse tuumaelektrijaama näol ja välistada Eesti täielik energiajulgeolek ja sõltumatus, ning meie elukeskkonna puhtus, loobudes taastuvenergiast?